Pealinnas Abu Dhabis elab umbes 1.8 miljonit inimest, kellest ca 20 % ainult kohalikud emiraadid. Ülejäänud sisserännanud Indiast, Pakistanist, Bangladeshist jt ning tundub et nad ametis igal pool teenindamist nõudvates ametites ehk siis lihttöölised kõik, kuid kindlasti ka kontorites sest kohalikke lihtsalt ei jagu nii palju. Meie nägime kohalikke töötamas ainult turul. Ja mida emiraadid teevad peale selle, et kimavad ringi uhkete autodega ja shoppavad maailma kallimates butiikides. Populaarne tööandja on kohalik õlifirma, mille keskmine palk kuus 5300 eur, kohalikus pangas 4121 eur ning riigi keskmine 3100 eur. Parimad saavad endale küll kiireid autosid lubada. Igatahes Ats leidis endale linna pealt sellise iluduse:
Täna plaanis turistikate toppide top, kohustuslik igale siinolijale, Abu Dhabi au ja uhkus: Sheikh Zayed Grand Mosque. Põgusalt juba esimesel päeval lennujaamast siia sõites nägime ka: suursugune valge mošee, mis ongi mõeldud tervitus sümbolina linna sisenejatele. Ja mis kõige tähtsam, see on avatud ka mitte muslimitele. Vähesed mošeed üldse on nii avatud. Ats pidi järjekordselt oma riietust korrigeerima, pidi ka tema pikkade varrukatega särgi selga panema ning ma ikka üritasin ka pikad riided selga panna, aga kohapealt sain ikkagi uue rüü selga. Riided ei tohi ümber keha olla, lohvakad peavad olema. Ainult nägu võis paista:
Marmorile astudes pidi jalanõud ukse taha jätma, seekord siis paljajalu:
Tegemist siis maailma suuruselt kolmanda mošeega. Kogu sisemus on üks suur kunstiteos ning ikka peab olema maailma suurim. Suurim lühter laes kaalub 12 tonni, kaunistatud swarowski kristallidega ning seal on 40 kg kulda, et ikka säraks. Seal oli kahte erinevat sorti lühtreid:
Palveruumi au ja uhkus on maailma suurim käsitsi kootud vaip, mille tegemiseks pidid 1200 käsitöölist 2 aastat vaeva nägema. 5625 m2 suuruse vaiba tegemiseks kasutati 35 tonni villa ja 12 tonni puuvilla ning selle tegemine lõpetati mošees, kuna see oli liiga raske et ühes tükis transportida.
Ehituseks kasutati üle 100 000 tonni puhast kreeka ja makedoonia marmorit.
Seejärel lasime taksol sõidutada end Ethiad Towerite juurde, kus 74. korrusel, 300 m kõrgusel oli vaateplatvorm kohvikuga. Kokku on seal 5 torni, millest kõrgeima tippu suundusime. Kõrvad läksid mõnusalt lukku:
Sinna oli pilet ka, aga said kohvikus tasaarvelduse teha ning pileti hinnaks kujunes ca 10 eurot. Väga chill atmosfäär ja saab ringiratast jalutada. Tegime lõuna seal:
Ma proovisin ära kohaliku Camellcino ehk siis kohvi kaameli piimaga, mis oli päris maitsev ja sinna kõrvale kullalehega bitter šokolaadi kook:
Ülevalt sai hea ülevaate Emirate hotellist:
Ja siia väiksele saarele suundusime hiljem, Marina Malli:
No mõne roosa asja võib osta, Hello Kitty poes muud värvi pole:
Täna õhtu oli rämpstoidu isu. Läksime jälle hotelli lähedale, mööda kõrvaltänavaid uitama. Kätlin kõhu peal on siin väga mugav jalutada, linna tänavad väga puhtad ja inimesi liigub palju.
KFC eine kõhus ja ongi tegus päev läbi. Homme hakkab siin nädalavahetus: reede ja laupäev.
No comments:
Post a Comment