Liverpool päev 1

Saabuski päev, mis ainult mõne päeva kaugusel Atsi lapsepõlve unistuse täitumisest. Ats fännab kahte jalkatiimi: Itaalia koondis ja Liverpool. Ning lendamegi Riiast Liverpooli, kell 6.10 hommikuse lennuga, et paari päeva pärast Anfield-l tunnistajaks olla meistrite liiga veerandfinaali teisele kohtumisele Portoga (esimese mängu Liverpool võitis 5:0). Seda veel ei tea kas Ragnar ka tiimis, kuna ta vist vigastatud. (Ps! Hiljem selgus et Ragnar ei ole enam vigastatud ja mängupäeval selgub kes mängivad). Aga kuna Ragnari kaudu saame piletid, siis saame temaga enne mängu kokku ja siis kuuleme lähemalt. Kätlin on kaasas ning Atsi ema, kes vabatahtlikult lubas mängu ajal Kätliniga hotellis eelistatavalt tududa, kuid võib-olla ka mitte:)

Lendame wizzairiga, odavlennufirma ning väljakutseid seal mitu. Esiteks on lubatud ainult 1 kott näkku, käekotti lisaks võtta ei tohi. Et kui Kätlinil vaja mähkusid vahetada, siis palume lennukil maanduda ja pagas tuua:) Ja võib juhtuda et seda ühte kotti ei saagi üles lennukisse. Siis veel ähvatdati et me ei pruugi üksteise kõrvale istuma saada, aga 48h varem saime check in-i tehtud ja oleme kõrvuti. Me põhimõtteliselt ei maksa millegi eest juurde (nt et saaks koti kindlasti enda juurde salongi vms), siis poleks pilet enam odav ja siis võiks juba normaalse lennufirmaga lennata. Lapsega vähemalt saab kergkäru kaasa võtta, samas lapse sülepilet maksis samapalju kui minu oma. Ja üllatus: Kätlin magas pea terve lennu:)

Kell 7.15 on meie reisiseltskond Liverpooli lennujaamas. Tegime lemmikus Starbucksis kohvid, ostsime bussipiletid ja istusime bussi. Esmane siht on linna jõuda ja klassikalist muna-peekon-oad-verikäkk-seened hommikut süüa. Kätlin viisakalt magas ja me nautisime:

Pärast hommikusööki läksime jalutades ööbimiskohta ning selgus et seal läheb veel 2-3 tundi enne kui saame toa kätte. Leidsime ühe toidupoe kus hinnad ikka mõnusalt odavamad kui eestis, saab hiljem koju kaasa osta ning sealt saab kätule süüa ja mähkusid ka.

Seejärel võtsime takso ja läksime Ragnarile külla:

Ragnarit polnud ma sada aastat näinud, tegelt viimati 3-4 a tagasi sportlaste aastalõpu galal. Või isegi rohkem. Aeg ikka läheb. Martinit pole ta näinud vist rohkem kui 10.a. Aga tore oli see et me ei seganud ta lõunauinakut. Kuna tal 2 vaffat marakratti poissi ja lastega peredel pole vanematel aega magada, kuna see ainuke aeg iseendale:) mul endal täitsa sama mõte, et tahaks magada aga veel rohkem tahaks niisama chillida või midagi teha see aeg. Atsil ikka täiega vedas ja no mul ka:) ragnar andis meile mänguks piletid ja saame ka mängijate lounge. Selgus et me ise polekski saanud neid pileteid osta, neid lihtsalt pole müügis. Pead klubi liige olema ja siis võimalus osta.

Kätlin väsis järsku väga ära ja pakkisime ennast riidesse ja otsustasime linna jalutada. Tund aega, täpselt nii palju kätu magas ka. 

Liverpool on ilus linn. Palju punast tellist ja keskklassi maju, magalaid kõrgete hoonetega ei näinud väga. 465 000 elanikku siin väidetavalt ehk siis Tallinnaga võrreldav. Ainult ilm on selline mida ei kadesta linnas elades, sombune, niiske ja jahe. Isegi kui päike välja tuli ja soojendama hakkas siis vihm oli ikka külm.

Ilm ikka inglismaale kohane:) sombune ja uduvihmane. Ja no see pubi elu seal. Meil andis otsida kohta kus oli vaba laud ja kus muusika ei mänginud mega kõvasti. Elu elatakse siin pubides:) aga leidsime hea koha kus vaadist voolas IPA ja fish & chips menüüs. Kahjuks ainult head alkovaba õlut neil polnud, võiks ju alkovaba ipa olla:)

Ja kohaliku aja järgi kell 20 olime juba oma penthouses teki all. Kätlin harjutab treppidest käimist ja kahjuks meie penthouse ka kahekordne. Üles läheb ilusti aga alla tuleks kukerpallitades.

Lükkasime voodid kokku ja välja puhkama:

Abu Dhabi päev 12

Viimane postitus. Hommikune päikesetervitus:

Tegime sellise diili, et siia jõudes läksime kohe hommikust sööma ja nüüd homme enne ärasõitu ei söö hotellis. Lend läheb meil 9.45 hommikul, et saab lennujaama kohvikus aega parajaks teha. Igal hommikul laseme härradel endale omletti/praemuna teha, Kätlini lemmikud on kurk ja arbuus:

Hotell seest päris ilus, kuldne värv igal pool, marmor plaadid ning lühtrid:

Toas väike kontor:

Täna oli jälle mega palav talve kohta. Pool päeva olime bassu ääres, käisime ujumas ning seejärel läksime turutiirule. Esmalt kalaturule, kus palusime "head valget kala grillimiseks". Kala oli mega hea. Kohe turul on terve koridor täis teenuspakkujaid, kes teevad kala vastavalt sinu soovile valmis ja kohe võib sööma hakata. Turule tullakse autodega ja pargitakse sobiva leti ette ja tehakse kaupa. Meie lõuna:

Vahepeal võtsime sadamas ühe aarde:

Seejärel läksime iraanlaste turule, kus leidus kõike alates küttepuudest kuni taimede ja kodusisustuseni:

Ning lõpetasime puu- ja juurvilja turuga, kust ostsime super häid mandariine. Pildil ainult turu väliosa:

Tagasiteel leidsime pargist veel ühe aarde. Selles pargis olid lahedad grillimise kohad. Ats arvas et ta maale sobiks hästi:

Kasutasime võimalust ja printisime tagasisõidu piletid välja hotellis ja siis pagasi tõendi ka. Pagas on piletitele eraldi juurde ostetud ja mingil põhjusel ei ole seda piletite peal näha, tulles oli ilusti. Meil kolmepeale ainult üks kohver ja tahaks selle ikka Eestisse kaasa võtta.

Viimastel päevadel saab esimene iluuni tehtud meie "king size" voodis:

Õhtul chillisime oma lounges:

Kõik kes lugesid, oli vahva ning jätkan järgmisel reisil. Blogi osutus väga populaarseks:) 51 vaatamist loo kohta on rekord. Ja riigiti olid mõned üllatused nagu Läti ja India. Kes käis Lätis alkorallil ja luges samal ajal järjekorras olles blogi? Populaarseim riik oli Eesti, järgnesid AÜE (ilmselgelt me siin ise loeme palju seda blogi:), Rootsi, Šveits ja Argentiina.

Järgmine reis on juba broneeritud. Ma kartsin lendamist Kätliniga nii palju, et pidin lennureisi ära broneerima, sest muidu ma poleks läinud. Kuigi see kartus osutus täiesti üleliigseks. Aga 6. märtsil lähme Liverpooli vaatama Ragnari mängu. Tegemist pidi olema väga huvitava mänguga, sest Ats eluaegse Liverpooli fännina mingit tavalist mängu vaatama ei taha minna. Meistrite liiga veerandfinaal ja Porto vastu teine otsustav mäng kodus. Kõik piletid sinna mängule on juba välja müüdud, ca 54 000 tükki siis. Kätlinit me päris staadionile kaasa ei võta, Atsi ema tuleb ka ja lubas hotellis telekast Kätuga mängu vaadata:)

  

Abu Dhabi päev 11

See linn hakkab vaikselt ennast ammendama:) Oli tunne nagu tavaline jaanipäev Eestis, kergelt juba jahedapoolne. Tänaseks anti tugeva tuule hoiatus, samuti lubati kerget vihma. See oleks lahe kui siin sajab 1-2 päeva aastas ja see oleks just nüüd. Aga ega meie seda ilmaennustust ei jälginud, saime siis aru et midagi teisiti kui Ats hommikul korra poes käis. Tugeva tuulega vastu nägu/keha tulev liiv on väga valus ja liiv/tolm samuti vähendab nähtavust. Riiklik ilmajaam hoiatas kõiki mopeedijuhte ning hingamisraskustega inimesi, et nad oleks ettevaatlikud ja kannaks maske. Tuult lubati 12 m/s.

Vihma ei tulnud aga tuul oli küll kohati kõva. Igaks juhuks ei hakanud hotellist kaugemale minema, olime basseini ääres. Ma käisin ujumas ka.

 Kätlin juba täitsa käib, õnneks ise veel väga kaugele ei lähe. Aga täna oleks ühele magavale naisele küll pähe karganud ja ta ära ehmatanud. Nüüd vist talvesaapaid vaja.  

Õhtupoole otsisime paar geopeitust ja mõnda ei leidnud ka. Palmipuu all öeldi et vaata üles ja no ei midagi. Ülemine ots päris kõrgel ka, et ilma redelita midagi teha:)

Presidendi paleed oli suht kehvasti näha, sudu all kõik majad:

Abu Dhabi päev 10

Tagasi juurte juurde. Heritage Village on koht/väike turistidele mõeldud ala, kus näeb kuidas linnas elati vanasti, milline oli traditsiooniline arhidektuur, kohalik kunst ja loomulikult näeb pilte linna asutajatest. Kui naftat ei ole, nagu enamus araabia poolsaarel tänapäeval, siis seal elatakse siiani niimoodi. On olemas kindlus, et merelt sissetulijaid tõrjuda. Siis turg, kus sõbralike naabritega kaupa vahetada ning mošee, mis meenutab et islam on ikka kõige olulisem araablaste elus. Pärlid - nende kasvatamine ja kauplemine oli linna majanduse alustala enne naftat.

Vanasti ei olnud ju konditsioneeri, kuid suvel oli ikka temperatuur 50 kraadi ja toad jahedad. Majade ehitajad olid leidlikud ja kuidagi tuuletorni abil jahutati maja maha. Oaasides elati palmide lehtedest tehtud majas ja niimoodi kõik tahavad Kätut torkida:

Kividest tehtud majas elati mägedes, suvel on sees külm ja talvel soe:

Rannikualadel elati palmipuu lehtedest tehtud majas:

Loomi näidatakse meetrise köie otsas ja esijalad ka omavahel kinni seotud:

Erinevad töötoad:

Vana niisutussüsteem, kus kasutati kive vee suunamiseks vajalikesse kohtadesse. 

Umbes nagu eestiski, kus maaelu on järjest populaarsem ja inimesed ei taha oma juuri unustada, omatakse ka siin mõnedes peredes kaamleid linna lähedal maakodudes. Ja viljeletakse sama elustiili nagu vanasti. Paljud lihtsalt matkavad, elades kitsekarva telkides ning ei oma maakodu. Kaameli võistlused on siin populaarsed. Siin nägi kaamelit ka:

Suur Emiraadi lipp, mis lehvib 122 m kõrgusel ning oli selle ehitamise ajal 2001. aastal ilmselgelt maailma kõrgeim lipuvarda otsas olev vabalt lehviv lipp. Juba 2004. aastal jordaanlased võtsid selle tiitli endale. Selle all seismine ja linna imetlemine on kohustuslik. See lipp on üks suur müsteerium, olenemata tuulest lehvib ta kogu aeg samamoodi, mitte nagu tavalised riidest lipud. Kuidagi liiga ilusasti. Nagu keegi insener oleks sinna midagi sisse pannud ja programmeerinud ilusti lehvima.

Täna leidsime kolm aaret:) ühe juures pidime tükk aega ootama, et inimesed ära läheks ja et saaks aarde tagasi panna:

Ma ei tea kus mina elanud olen, aga esimest korda nägin kuidas naani tehakse, poti sisemise ääre peal:

Kõndimist harjutame kõvasti:

Igaõhtused vanniprotseduurid sellises kohas:

Siis tuleb parim uni: