Liverpool päev 3

Mängupäev on pidupäev!

Esmalt alustasime hommikusöögiga kohaliku toidupoe kohvikus. Suur inglise hommikusöök on ca 1000 kcal ehk siis umbkaudu pool päevasest vajalikust energiahulgast. Ringi jalutades on energiat vaja.

Esimene peatus linnas oli Atsi pood: Liverpoodi jalkaklubi fännipood. Täna oli seal juba rohkem sagimist, kõik ostsid midagi. Ma otsustasin mängule minna Atsi vana Liverpooli särgiga, ei hakanud salli ega uut särki ostma. Kuigi seal olid ilusad asjad, t-särkidest kuni ülikondadeni välja, siis praktilise poole pealt pole mul mõtet nii kallist trennisärki osta. Naiste kleidid ainult puudusid. Kätlin juba magas samal ajal ja jalutasin temaga lähiümbruses:

Järgmine pood oli kohalik kaubamaja Primark. 4 korrust riideid ja aksessuaare naistele, meestele ja lastele. Ja hinnad olid sellised, et hea et me ainult käsipagasiga tulime. Muidu oleks liiga palju ostnud. Pani järjekordselt mõtlema et see ikka väga ebaaus et eestis riiete hinnad nii kõrged ja veel palgad madalad kui enamus euroopas. Aga mõne asja ikka ostsin Kätlinile:

Siis läksime pubisse, puhkasime jalga. Tegime õlled. Ja vaatasime rahvast. Mehed jõid õlut ja jutustasid, liverpooli fc sümboolikat oli paljudel näha. Valmistuti õhtuseks mänguks. Tänavatel see-eest oli Porto fännid ülekaalus, sinised sallid, pusad ja laulsid palju. Oli näha ja tunda et nauditi päeva, kõnniti ringi ja oodati õhtust mängu. 

Vaatasime üle ka kohaliku Radio toweri. 122 m kõrguselt vaade linnale. Sinna lähme õhtul, seal Andieldi jalgpalli staadion. 

Õhtul oli plaan selline, et 2h enne hakkame liikuma. Ca 30 min oli jalutada ja siis saab rahulikult player lounges süüa-juua enne mängu. See tähendas et meil oli veel aega. Tänase lõuna tegime jõe äärses turisti piirkonnas, Albert Dockis. Seal oli restoran restorani kõrval ja lihtsalt valisime ühe nahktugitoolidega. Toit oli hea ja chilline:) Meremuuseumi, vaateratta ja orjamuuseumi jätsime järgmiseks korraks. 

Viimane vaatamisväärsus oli katedraal. Neid seal kaks on ning sellesse veel polnud sisse jõudnud. Teine, Liverpooli katedraal oli tunduvalt võimsam. Sissepääs oli tasuta, aga oodati annetusi, väidetavalt ülalpidamiskulud on 4000 naela päevas. Sees pildistada ei lubatud, väljast näeb välja nagu monstrum. 

Nii kiiresti nagu Ats Anfieldi suunas kõndis pole ta enne kõndinud. Tavaliselt kõnnin mina paar meetrit ees ja Ats üritab sammu pidada. Tee peal olid ummikud juba, jala liikus kiiremini. 

Players lounge oli vinge, joogid söögid ja telkud seinas. Eraldi oli ka laste mängutuba. Sõime ja jõime ja magasime soojenduse maha. Vahepeal liitus meiega veel eestlasi. Viljandist olid veel Jk Tuleviku tegevjuht ja president ja Raku abikaasa, kokku oli meid 9 eestlast, kellest 8 Viljandist.  

Tribüünile jõudsime 10 min enne algust. Klavan oli varumeeste pingil ja etterutates võib öelda et tegi ka ajalugu. Esimene eestlane kes platsil Champions liiga veerandfinaalis. 80. minutil vahetati Ragnar sisse. Kuulsime  ka hümni ära. Istusime suhteliselt all, kõige madalamas sektoris. Kõrval oli veel 2 eestlast ja selja taga ka. Mängu oli vinge vaadata, kõike oli hästi näha. Porto fännid laulsid isegi kõvemini kui liverpooli omad. Jalgpallipidu käis. Istuda oli kitsas, aga keegi ei nurisenud:) mehed ja jalgpall on oluline, mui pole. Mäng läks väga ruttu, kohe oli poolaeg ja siis saigi läbi. Väravaid ei olnud aga põnev oli ikka. 

Pärast mängu läksime tagasi players lounge. Mängijad tulid sinna ja Raku ka. Ats tegi palju pilte. Kõige kalleima mängijaga Liverpoolis;

Ats ja Emre Can-ga:

Ats ja Roberto Firmino:

Rakuga. Viljandist toodi Rakule Viljandi JK sall ka:)

Raku tahtis meid ka tuurile viia, kuulsa sildi juurde "this is Anfield". Kuid ei lubatud. Meistrite liiga mängudel on karmid reeglid. Seepärast ei tehtud tasulisi fännituure ka meie sealoleku ajal. Et peab inglise liiga mängule tagasi tulema:)

Kätlin mängis vanaemaga ilusti samal ajal. Ostsin talle kaardid inglise keeles: esimesed sõnad. Ja lemmikmäng oli selline, kus Kätlin viskas kõik kaardid maha ja siis ükshaaval andis vanaemale. Ja ilusti jäi magama. Kui me koju jõudsime siis ikka magas. 

Väga vinge reis oli!

Liverpool päev 2

Täna magasime 12 tundi ja no puhkas välja küll. Aknast paistis päike ja kui hommikuprotseduurid tehtud siis suundusime linna peale hommikusööki otsima. Leidsime ühe koogikohviku, kus tegime kohvid ja ma sain oma lemmikut: bagelit. Pärast seda leidis Ats linnast maapealse paradiisi:

Ja Kätlinile sai soetatud Liverpooli nõude komplekt. Ats muidu enam polnud nõus Kätlinile süüa andma:)

Jalutasime niisama kesklinnas ja vaatasime ringi. Läksime sadamapiirkonda, seal uhked hooned, punasest telliskivist ikka. Seal oli mitu muuseumi. Kõik riiklikud muuseumid muideks on siin tasuta. Me otsustasime külastada The Beatles Story. Huvitava ülesehitusega muuseum, kõnnid nagu labürindis ja seal väikesed ruumid erinevate ajajärkude ja teemadega. Said nende kuulsamaid laule kuulda ja fännide müra kui nad mega popid olid. Sissepääs oli 16 naela nägu ja selle eest sai ka kõrvaklapid ja aparaadi, milles oli 26 huvitavat lugu. Me valisime inglise keele ning Atsi ema valis vene keele ja väga põnev oli. Kätlin ilusti magas kogu selle kultuuriprogrammi maha. 

Kui eile polnud linnapeal üldse rahvast, siis täna oli:

Lisaks Anfieldi staadioni poele on siin linnas veel 3 Liverpooli fännipoodi. Homseks mänguks Ats sai endale vormi ka. Ühes olime ja nüüd siis teises:

Kätlini lemmik koht, pallide keskel. Ma ei olnud ainuke kes pilti tegi:)

Siin linnas kokku kaks suuremat katedraali. Eile ühest kondisime mööda ja täna läksime teist otsima. Liverpooli katedraal. Esmalt leidsime ühe kiriku:

Seejärel avastasime ennast hiinalinnast ehk siis linnaosa nimega China Town:

Ja lõpuks Liverpooli katedraal. Võimsa torniga sünge ehitis. Sissepääs oli tasuta ja käis just jumalateenistus, millest pilti teha ei tohtinud aga seda silti lugesin ma pärast pildi tegemist. Väikese raha eest saab ka torni minna.

Ma ei tea kuidas see aeg nii ruttu läheb aga Kätul oli juba kaks päevaund tehtud ja õues ka juba hämar, et pidime vaikselt hakkama oma penthouse poole sättima. Kuna vahelduva eduga tibutas siis otsustsime pubisse minna ja süüa ning siis takso võtta. Mingid kohad on lihtsalt nii et iga maja on pubi, see pubikultuur oli lihtsalt siin nii teistmoodi. Ja seistakse baarileti ääres ning jutustatakse ja tehakse üks õlu. Astusime suvalisse pubisse sisse. Mul enam pubitoit ei isutanud ja sõin väga hea kitsejuustu salati. Atsi ema sõi kolme erineva tšilliga salati ja Ats erinevaid snäkke: maguskartuli krõpsud, kanatiivad ja sibularõngad. Kätlinile korjasin tema kaussi garbeeringu: porgand ja kurk:

Ja õlu. Mulle alkovaba, mis siin pole üldse hea. Maitset pole. Ja miks alkovaba õlu peab morsiklaasist jooma :D Maasikaõlu oli päris huvitav. Ja mingi kohalik õlu mida nagu pumbatakse ja millel pole eriti gaasi ja ega ta midagi erilist pole, aga filmides juuakse ja oli vaja ära proovida:

Õhtul oli moedemonstratsioon: